KÕIK UUEKS ehk OLEME ISEENDI KÄTES!

Ning algaski pihta see laste mõnitamine ehk nädal aega vaheaega, millest võib tulla parim või halvim puhkus üleüldse.[Jätaks selle viimase äkki ükskord ometigi mängust välja.]
Alustasime siis oma vaheaega väga täisväärtuslikult ehk reedese lahkumisega Viljandist. Kõik ettevalmistused Jani sünnipäevale minkuks ning peale seda keikkal rokkimiseks olid tehtud, kuid asjad ei pea iial minema nii nagu me seda soovime.
Esmalt läksime me umbes-täpselt tund aega Jani juurde. Kohta, mida me tegelikult ülimalt hästi teadsime, kuid suutsime selle enda jaoks NIIVÕRD keeruliseks mõelda. Tüüpilised öeldakse selle kohta tänapäeval! :)
Jõudsime siis vaevalt Jani uksest sisse, kui meid juba jooma panti. See oli mäng, kus igaüks keerutas mingit jullat ning vastavalt sõnumile, mida sa kirjutad pead seda ka täitma. Kõik oli vaid joomisega loomulikult. Kuna me enamvähem terve päev söönud ei olnud ja nagu algajaõnnele kohaselt saime me ikka neid pitse keerutatud omale piisavates kogustes, siis saate aru küll mis meist alles jäi.
[Minust sai sõbralik nutupall ja Meerist lahkuse oksekoll.]
Mehed, head mängud teil, kuid järgminekord arvestage meiega ka! [Oleks siis võinud kõik lindistadagi, mis me tegime, kus olime, mis rääkisime ning mis üleüldiselt terve õhtu jooksul toimus. Äkki oleks siis meilgi mingi aim tollest õhtust klubis "Tundmatu" ;D]
Kui järgmisel päeval meenutamiseks läks, siis polnud nagu midagi meenutada ning kui netis kirjad avasin, siis ei olnud seal ka just eriti rõõmustavat pilti.
Jumal, mida ma tol õhtul kõik ära tegin küll? :/
Aga nagu öeldakse: Seda mida ei mäleta, seda ei ole olnudki või seekord siis Mida ei mäleta, seda enam ei olegi! :S

Igaljuhul laupäev läks juba natuke paremini. Väike uimasus oli küll sees, kuid elasime selle üle. Vampiir ja Kurat oli vaja ikkagi kuidagi peole lõbutsema saada.
Algus oli suhteliselt igav, kuna inimesi ei teadnud ja vastavat tuju ei olnud, kuid see kõik muutus, kui peo lõpuni oli umbes tund järel. Siis tuli ka meil elu sisse ning pidu võiski alata(või siis pidu võiski lõppema hakata). Igaljuhul oli see pidu üdini positiivne üdini positiivsete inimestega ja sellest alates võivad alata kõik need muutused, mida me teha üritame. Eks seda näha ole missuguse kiirusega need arenevad ja kas peale meie ka teised seda näevad.
Jätame hüvasti nende tüdrukutega, keda te tundma olete õppinud. Neid ei ole enam varsti!

Eilse õhtu lugu: Kiigelaulukuuik - Eestlane olen ja eestlaseks jään. (L)

Uusim ja huvitavaim!


Nii palju on möödas jälle ning mul on tunne, et olen sind(loe:teid) jälle unustamas. Õudne, kuidas kõik tegevused aega röövivad ja tüüpiline Eesti politsei ei tee selle ärahoidmiseks mitte midagi. Tüüpiline!
Igaljuhul tahtsin ma öelda, et elu hakkab juba ülesse mäge minema, vähemalt minu enda jaoks. Kui ta enne koguaeg alla veeres, siis nüüd ta tõused kaks sammu ja langeb ainult ühe. Edusammud Iris!
Hakkan vaikselt unustama ja uute inimestega tuttavaks saama. Näiteks üks näidetest oli minu esimene noortekogu koolitus(teistele juba neljas) kust ma sain omale väga palju huvitavaid ja ilusaid tuttavaid(kui neid nii saab nimetada. ;D). Üks headest näidetest on Deivid, kes on maailma suurim egoist, kuid selle eest väga vahva inimene. Inimene, kellega on mul võimatu suhelda, kuid füüsiline tõmme meeletult suur. Arusaadavalt arusaamatu keiss.

Tegelikult tahtsin ma algust teha sellega, et ootan meeletult reedet, vaheaega, oma sünnipäeva ja Strasbourg'i. [Kõik need kolm asja võiksid ka väga plaanipäraselt minna!]
Mis neid kõiki ühendab oleks vist sõna PUHKUS. Suurte tähtedega sõna, millel on niivõrd suur kaal, et kui ma seda sõna ei saa võin ma varsti oma matuseid ettevalmistada. Ühe öö, ühe päeva ja ühe hommiku laager oli ka väga hea puhkus, kuid sellest jäi liiga väheks. Enne, kui ma suutsin ennast lõdvaks lasta oli lõpp käes ning asjad bussis ja võisimegi minna. [Tehke nii toredaid üritusi kauem palun.]
Ma luban, et annan neist kõikidest puhkuse eritähenduslikest üritustest kasvõi väiksegi ülevaate, kui need toimunud on. Siis on sul/teil vähemalt mida minult oodata! (:

Hoitke mulle pöialt, et kõik läheks ÜKSKORD OMETIGI nii hästi, et vähemalt kuu aega lihtsalt särada! ;)

Praegune lemmik lugu: The Cranberries - Dreams

Armastan teid! ♥

Finish.

Ma ei uskunud, et peale neid pikalt kestnud tülisid, kaklemisi, erinevaid keisse, igasugu juhtumeid(nii häid kui halbu) võin ma öelda, et NÜÜD ongi kõik. Kõik on lõppenud ja see ei tule enam iial tagasi. Ma küll ei taha tunnistada, kui ma pean: "Iris, sa oled temast igavesti ilma!"
Tegelikult ei olegi mul ju teda vaja, mul on elu temata poole parem ja rahulikum, kuid sellega leppida on nii hirmus raske. Võiks ju sõber edasi olla, kuid see ei too erilist kasu. Las see jäädagi siia, kust ta pooleli jäi. Eile rääkisin ma temaga msn'is viimast korda ja see oli üle pika aja positiivne - las mulle jääbki temast selline pilt.
Ta oli, on ja arvatavasti jääbki mu südamesse väga erilisele kohale ning kellegil seda järele teha on võib-olla, et võimatu, sest:
*Teda suudeldes tundsin ma enda sees midagi sellist, mida keegi teine pakkuda ei saa.
*Temaga koos olles valdas mind rahulolu, mida mul kunagi varem olnud ei ole.
*Tema andis paljugi sellist, milleni ma esimest korda jõudsin.
*Tema oli see, kes pani mind armastama nii Guns'n'Rosest kui ka Axl Rose'i.
*Tema pani mind tundma esimest korda tõelist armastust
*Tema ongi minu üks ja ainus ingel ja igavene sõber igavesti! Ma armastasin sind tõeliselt!

Mul on sinuga seoses olnud NII palju mõtteid, soove, unistusi ja ideid, kuid nendeks nad ka jäid.

Lenda nüüd vabana, kui lind, kuid ära mind iial unusta, mu sõber!
Hüvasti!

Hetke lugu: Michael Jackson - Will You Be There

"sametsaatelnõi den." :/

Mul ei ole iial SELLIST kirjanduslikku ekskursiooni olnud. Alati on juhtunud midagi põnevat või asi läheb lõpuks ikka ägedaks, kuid seekord polnud ei üht ega ka teist. Arvatavasti oli asi selles, et me käisime täiesti võõra klassiga ning ei juhtunudki seda, mida Artma soovis: me ei leidnud omale parimat sõpra ega seda oma pilveräbalat.
Ekskursiooni lõpuks tahtsime me ikka päris OMA pinginaabreid tagasi[otseloomulikult Meerit siis] ńing olla nende OMADE ligidal. Igaljuhul oli ka tagasitulek väga masendav, kuna terve see päev oli kõigilt tuju totaalselt ära röövinud.
Aitäh teile kaks kõige hullemat õpetajat õppetunni eest, millest me mitte iialgi enam osa ei võta.
Vaene Jakobsoni 12A, kes peavad sellist mutti välja kannatama, kuigi kui aus olla, siis teid hoidis ta poole rohkem. Meie poisid võisid tema sõnul kasvõi surnuks nälgida, aga peaasi, et tema omadel kõht täis oleks. :/

Ainuke + oli see, et ega seal klassis neid koledikke eriti palju polnudki. Enamvähem kõik olid kompud reas. Eesotsas Madisega, kellel on ilusad silmad ja lõpetades Stemoga, kellel on meeldiv naeratus. ;)

NB! Artma tundus täna isegi täiesti normaalne võrreldes selle "Kummeli" tädiga.

*Noortekogu koosolekust oleksin ma võinud siiski hoiduda mitte sinna nii meeletult minna tahtma. Vähemalt ei oleks mu tuju siis nii alla poole arvestust praegu.
Jaanus, me kõik hoiame ja armastame sind ning toetame kõiges, kus vähegi vaja!

Päevalugu on Guns'n'Roses - November rain. [See laul tuli ette, kui täna vimasajus "meeldivat" elutööd tegime.]

Terepas-Terepas

...ja vabandust, et vahepeal sind ja kõiki teisi unustanud olen. Elu läheb lihtsalt lausa veeretades edasi ning teda pidama saada on niivõrd raske. :)

Vahepeal ei olegi vist midagi ENNEOLEMATUT juhtunud.
Romeo ja Julia sai lõpuks läbi. Kahju küll on, kuid vähemalt tuli keikka aeg tänu sellele kiiremini kohale. 4 päeva veel ja me võime ennast surnuks rokkida! ;D

Eelmise nädala nädalavahetus ehk need reede ja laupäev olime me jällegi kodulinnas ehk Tallinnas. Arvasime küll, et istume see nädalavahetus kodus ja näitame vanematele, kui tublid me tegelikult oleme, kuid see jäi paljalt mõtteks vaid. Kui oli Gianna msn'i nime ära lugenud ja teada saanud, mis kaasneb jällegi vabatahtlikuks olemisega, siis tuligi sammud taas kodu poole seada(õigemini näpp püsti panna).
Reede(29. oktoober) hakkas meil igaljuhul huvitavalt. Hommikul läksime kooli, et anda oma rebasele täisväärtuslik rebaserüü selga ja punasest ülekülvatud meikap peale, sest nii sai ta terve päev särada. Tegelikult oli meie rebane väga armas: selline shokolaadipruun, geelitatud tukaga ja väga armsa naeratusega sõbralik kümnendik, kes isegi tänas meid oma sjade eest.

Asjad antud võisime me rahuliku südamega asuda teele punaristlaste maile. Ühel hetkel olimegi me seal, "ilusad ja terved" riided selga saadud, võrratu grimmass peale pandud ja näitlema asutud. Eks neid väikseid ja kogenematuid oli ikka igasuguseid. Meile küll rõhutati, et see aasta on nad parima väljaõppega, kui eelnevatel aastatel, kuid nende kätevahel võiks vist igaüks surra.
"Kui sa oled pime, siis saabki tegelikult kõik ainult KORRAS olla!" on nende pisikeste ajukeste mõtlemine. Arvatavasti eelnevatel aastatel surid ka ninaverejooksuga kannatanud nende kätte ära. ;D
Ma ei mõista, miks peavad terve toreda ja naljaka ürituse alati fotograafid ära rikkuma. Ma oleksin ennast arvatavsti pooleks tõmmanud, ülesse poonud või lihtsalt ära kolinud, kui minu pilt oleks "Sakala" esikaanele sattunud. Aitäh Reet, et sa mu elupäästja oled ja selle kõik enda peale võtsid! :)

Jah, söödud, joodud, veelkord söödud ja olimegi jälle tagasi Viljandis. Tavalises maailmas, kus ma olin nägija ja enam näidelda ei saanud(mulle lausa meeldib see suur valetamine ja teesklemine, muutub nagu traditsiooniliseks :D). Kodus pidin kiiresti asjad kokku panema, ennast korda sättima ja kiiresti kooli jooksma, et oma kulla-kallikest kiisukest näha. Juba kooli poole astudes võisin ma teda näha ja mäkerdada. Kõik oli lilleline, kuni LAURA JA SANNU meie teele sattusid. Nii tore on kuulda nende suust rõõmsat lauset: "Madis on nüüd meie rebane, ta ise tahtis seda!" Sittagi ta tahtis, kuradi värdjad! (Päriselt ka, ma vihkan neid)
Sellega suutsidki nad terve tuju ära rikkuda, kuid oli õnneks toredaid ja ägedaid inimesi ka, kes kõik selle heaks muutsid jälle. Kõige rohkem muidugi Maria, kelle peal ma oma piinaja osavust praktiseerida sain.
Te olete tublid kaheteistkümnendikud, kes te selle kõik valmis meisterdasite! (F)
Tore oli, aga otsa sai ning tuli hakata sedama ennast hääletama. Päris ladusalt läks taaskord, kuigi päris mitmelt autojuhilt saime väikseid noomitussõnu, kuna pimedas hääletamine olevat ohtlik. Nagu me seda ise ei tea, kuid kas meie oleme süüdi, et see kuradima päike nii vara sinna pilve taha asju tegema tahab minna ja kuu ennast nii vara näidata soovib? Vot, ei ole ikka küll!
Igaljuhul olen ma siini veel täiesti elus ja terve ning sellisena jõudsime me ka Ketlini poole.
"Pole vaja muretseda asjade pärast, mida veel olnud pole. Muretseme nende pärast siis, kui need käes on."
See käib ka selle kohta, et me küll kartsime Keci juurde minekut väga, kuid kõik oli korras ka lõppes ideaalselt.
Hommikune ärkamine oli küll valus ja vaevaline, kuid ülesse me lõpuks siiski saime(mida ei saa muiugi öelda Siimu, Piiksu ja Jaana kohta) Perse, kui kahju, et nad ei tulnud. Äkki oleks asi katastroofi lähedusest siis natuke kaugemale seilanud. Igaljuhul oli see ükinda metsas istumine minu elu kõige ekstreemsem olukord.
Üksi, keset metsa, mitte mingit ajakirja, ajalehte ega ka muusikat, KOHUTAV!
Aga NÄETE, ma elasin selle täiesti üle ja bussi sõit tagasi korvas selle kõik. Suhteliselt tore on vahel endast nõrgemaid ja lollemaid mõnitada, kui nad seda isegi ei kuule. Samamoodi pean ka tõdema tõsiasja, et *Kui Jan vähegi tahab sõbralik olla, siis on ta seda KOHE TÄIEGA!* Ikka nii palju, et temast võib lausa asja saada. Tervitused sulle Jan ja saa ikka tagasi kahe-kõrva-kuuljaks. ;D
Ma pole vist iial nii palju filme vaadanud, kuid laupäeva õhtul Jani juures. Kõik oli nii chill, kui chill üldse olla sai. Kõik käis ilma alkoholita ehk Jani auks ning see tegigi kõik kuidagi ideaalseks.
Meil on nii palju süüa, suur suurepärane seltskond ja meeletult palju ja erienvaid filme(mis siis, et enamus vaadatutest olid siiski õudukad. :D) Aitäh teile selle rahuliku õhtu eest! Seda oligi vaja, et järgmist ehk seda, mis nüüd tuleb VEELGI crazymalt vastu võtta. (:

Enne tuleb üle elada aga need 4 päeva, mis on arvatavsti mu kooliaasta kõige lihtsamad.
Esmaspäev - 6 tunni asemel 4,5 tundi.
Teisipäev - totakas klassiekskurioon, kuid siiski enamvähem vaba(või siis rohkem vangis, kui koolis. :/) Kõige parem päeva juures on Elmari sünnipäev. 35 on juba päris hea summa, kas pole!? ;)
Kolmapäev - ei tea, kui pikaks see koolipäev venib. Kas 8 tunni asemel vähem või veelgi rohkem! :)
Neljapäev - õpetajatepäev, millest tuleb lõbus üritus ning peale seda jätan seljataha viljandi tuled ja põrutan neljaks päevaks oma PÄRIS KOJU elama. Hotell ja konverentsid - ideaalne pidu! (:
Reede - Päeval vist teen midagi noortekogurahvaga ja SIIS lähenebki see saatuslik hetk. Enne teeme Jaana juures väikse chilli ja värgi, et parema tujuga parlakasse saaks ning SIIS LÄHEBKI LAHTI! See, mida oleme oodanud peaaegu 3 kuud, see, mille nimel me viimastel kuudel elanud oleme - KEIKKA! Viis meest jälle üheskoos laval rokkimas. Ma vist nutan ja rokin ennast puruks sellel ööl!
Laupäev - samamoodi noortekogu rahvaga ja jällegi tuleb õhtul CHILL ehk Keikka. Seekord siis Amigos ja võib-olla veelgi toredam. Oleme saanud teatud vihjeid teatud meestelt, kes tahavad oma sünnipäeva seal pidada. Muidugi ei saa me ka unustada, et Messukesel on tol päeval sünnipäev. Ära karda Messu, ma tulen sulle varsti vanusega jälle järele. Kuhugi sa mu eest ei jookse! (:
Pühapäev - arvatavsti teen jälle koostööd Jaanuse, Tuuli ja Monikaga ning millalgil peaks hakkama kodu poole tulema.
Ma küll ei tea, kuhu jääb minu õppimine ja värgid, kuid loodetavasti ei jää ma oma lollaka aktiivsusega millegist heast ilma ning ei saa midagi halba asemele.
Arvatavsti tuleb selle nädalalõpu nimeks Surnuks Rokkiv Väss, kellest pole järgmiseks nädalaks mitte mingit asja.
Õpetajad, õpilased, vanemad ja muu rahvas, ärge minuga järgmine nädal arvestage, minust ei ole lihtsalt elunaist. :)

Ega rohkem vist polegi praegu midagi öelda.
Ootame-Ootame-Ootame-Ootame ennast lihtsalt surnuks või vähemalt hingetuks, et reedel omale täisväärtuslik elu jälle tagasi saada. Äkki hakkab elurong jälle rööbastel sõitma! (:

Päevalaulud on KÕIK, mis vähegi termikalt. [Loll, aga tõsi!]

Armastan: kõike, mis ilus. (L)

5-10-15-20-25-30-35-40-45-50-55 minutit veel ja võibki öelda: Suurimad õnnesoovid, kõveimad kallistused ja magusamad suudlused sulle sünnipäevaks kulla-kallis Elmar! (KKK) (LLL) (FFF)