Halenaljakas!


Mida enam päevi või aastaid ma oma elust elan, seda enam hakkan tundma, et Õnn on TÕESTI vaid üks hetk kahe õnnetuse vahel.
Miks ei võiks olla ka minul niimoodi, et kui üks nädalavahetus on supper hea, siis teine oleks näiteks veelgi parem!?
Ei, minul peab ikka olema, et kui üks nädalavahetus on suurepärane, siis järgmine tuleb katastroofiline.
*Neljapäevane R2 LIVE oli ilus, hea, tore, südamlik, rahulik,mõnus, eriline, haruldane jne jne.
*Reedene kuursaal oli selline niisama kuursaali keikka, kus nautisid natuke, suhtlesid natuke, andsid paar head ja paremat üle ning asusid magala poole teele. Mitte midagi erilist ega unustamatut! :/
*Laupäevane pani aga katastroofile enamusliku ja kõige kirkama punkti. Kõik pidi tulema nii ilus ja hea, kuid tuli koletislikult kohutav ja kõik tänu kuradi fucking Kerlile, kes otsis miljon vabandust miks ta tulla ei saanud või millega mind süüdistada tema mitte tulekus. Ma luban, et järgminekord kellegiga kokkuleppides helistan ma sellele inimesele hommikul kell 6 ja ütlen, et olen igaljuhul tulemas. :/
Saime siis sellest üle ja hakkasime vaikselt õnnelikumaks muutuma ehk naersime ribadeks ja naerutasime hulludeks, kuid ikka on valgede lammaste seas üks see erksalt kollane, kes suudab oma värviga kõik närvi ajada. Imelik, et see inimene on oma vanuse kohta nii ebanormaalne, et seda on lausa ebanormaalne vaadata.
Kallis helitehnik, äkki sa suudad teinekord oma näppe, suud, kõrvu ja kõike, kust sul seda negatiivsust välja tuleb kinni hoida, kuna tänu sinule on juba piisavalt SITTA juhtunud!

Igaljuhul olen ma ülimalt tänulik Andresele, kes meid enda juurde võttis ning öömaja pakkus. Me kõik oleme sulle ülimalt tänulikud, kuna sinuta poleks meid praegu olemas, oleksime maantee äärsed kringlilapsed. *Kummardus*
Tänane hommik maantee ääres ei läinud ka rohkem ega vähem kui tund aega ja usute või mitte, kuid see on sellise külmaga ikka sittakanti palju. Eriliselt külmaks läheb olukord siis, kui ärrituda nende totakate autojuhtide peale, kes istuvad soojas autos lühikeste käistega ja lehvitavad meile. Te tõesti mõnitate meid või? Mis teil kõigil meie vastu on? Aru ma ei näe! (:

Ma tänaseks lõpetan selle halenaljaka komöödia kirjutamise ja ootame järgmist hetke, mil ma selle lehekülje leian ning loodetavasti tuleb järgnev jutt jälle POSITIIVNE, sest mulle meeldis positron olla. (negatiivset ma lihtsalt ei kirjuta, kuid ma tean, et seda tuleb kindlasti rohkem, rohkem ja rohkemgi veel.) ;)