Finish.

Ma ei uskunud, et peale neid pikalt kestnud tülisid, kaklemisi, erinevaid keisse, igasugu juhtumeid(nii häid kui halbu) võin ma öelda, et NÜÜD ongi kõik. Kõik on lõppenud ja see ei tule enam iial tagasi. Ma küll ei taha tunnistada, kui ma pean: "Iris, sa oled temast igavesti ilma!"
Tegelikult ei olegi mul ju teda vaja, mul on elu temata poole parem ja rahulikum, kuid sellega leppida on nii hirmus raske. Võiks ju sõber edasi olla, kuid see ei too erilist kasu. Las see jäädagi siia, kust ta pooleli jäi. Eile rääkisin ma temaga msn'is viimast korda ja see oli üle pika aja positiivne - las mulle jääbki temast selline pilt.
Ta oli, on ja arvatavasti jääbki mu südamesse väga erilisele kohale ning kellegil seda järele teha on võib-olla, et võimatu, sest:
*Teda suudeldes tundsin ma enda sees midagi sellist, mida keegi teine pakkuda ei saa.
*Temaga koos olles valdas mind rahulolu, mida mul kunagi varem olnud ei ole.
*Tema andis paljugi sellist, milleni ma esimest korda jõudsin.
*Tema oli see, kes pani mind armastama nii Guns'n'Rosest kui ka Axl Rose'i.
*Tema pani mind tundma esimest korda tõelist armastust
*Tema ongi minu üks ja ainus ingel ja igavene sõber igavesti! Ma armastasin sind tõeliselt!

Mul on sinuga seoses olnud NII palju mõtteid, soove, unistusi ja ideid, kuid nendeks nad ka jäid.

Lenda nüüd vabana, kui lind, kuid ära mind iial unusta, mu sõber!
Hüvasti!

Hetke lugu: Michael Jackson - Will You Be There