ELU ON LILL...
...kuid ka lilled vahel haisevad.
Mul on juba lihtsalt nii piinlik, et piinlikust enam ei tunnegi.
See on minu paik, minu koht ja tegelikult kirjutan siia siis, kui tundub selleks õige aeg ja õige koht. Mina olen selles kohas kõige olulisem, nii et kelle eest mul ikka pead teki alla peita. :)
Mis te arvate, miks ma üle nii pika aja just täna otsutasin kirjutama tulla?
Mis te arvate, kas Irisel läheb hästi, hästi või veel paremini? Hea küll, veel paremini on ka üks vastuse varjant. ;D
Ei tohiks vist ära sõnuda,(kolm suurt ilaklimpi üle vasaku õla ja jälle läheb elu edasi) aga olen praegu kõigega kuidagi väga rahul. Nojah, on muidugi selliseid pisikesi vigu, aga neid peabki selleks olema, et ma tervet suurt headust enda ümber tajuda suudaksid. See suur headus on mu ümber, mu sees, mu peal, mu all - seda on näha igas minu tükis ja tegemises. Ma ei tea, imelik on seda öelda, aga olen tõeliselt ÕNNELIK!
Esiteks ei saa ma mainimata jätta minu uut kodu-koolilinna - Tartut. Esimene päev oli väga raske, teine oli raske, kolmas keeruline, neljandal ei tundunud enam midagi, viiendal oli vaikselt naljakas ja ülejäänud aja on sittakanti kodune. Teise nädala ei tundnud ma eriti midagi, kuna selleks ei jäänud erilist aega. Ikka ajas üks töö paaniliselt teist taga. Pidin vaatama, kuidas mu toakaaslane mõnusalt ainult ühte kuni kolme tundi koolis kannatas, kui mina vaevlesin kella nelja, viieni koolimajas. Isegi koolielu on ebaõiglane! Kuid juba kolmanda nädala kohta võin hea nädal öelda. Nii harjunud ja kodustunud pole ma vist veel kunagi olnud. Olen rahul nii kooli, kodu kui ka linna valikuga.
Teiseks on olemas inimkonna seas see üks inimene, kes paistab teiste seas palju värvilisemana välja. Kui mu sõbrad on hallimassi sees vikerkaare värvi kirjud, et neid eristada suudaksin ja teaksin värvi järgi, kui oluline keegi on, siis tema on kohe märgatavalt säravam teiste seas. Ta särab, kui teda kaugelt vaadata ning lähemal vaatlusel saab näha, kui soojad ja ilusad värvid tema kesta ilustavad. Ta on pealt nii soojade värvidega kaetud ning seest nii mõnusalt soe ja pehme. Talle oleks nagu sündmisest saati kõike kulbiga täpse koguse antud. Mitte midagi pole puudu, mitte midagi pole üle(kui siis vahel headust). Tema kõrval on see õige paik, millist mitte kusagil mujal ei leidu. See koht on olemas, aga mitte kõigile. Praegu olen mina avastanud selle muinasjutumaa ja loodan, et sealt lahkumine ei tule veel nii pea. Hoian kinni, kui vaja. Ehitan sisse omale TEMA magneti, mis ei lase tal ära kaduda ega kindlalt raadiuselt minu kõrvalt lahkuda. Arvasin koguaeg, et minu punast leierkasti minu sees ei pane keegi kunagi õigesti mängima, aga tema on seda suutnud. Ma ei tea, kuidas ta selle nupu leidis, sest minulgi oli selle leidmisega raskusi, kuid tänaseks on see nupp talle teada ning uskuge või mitte, see on tal koguaeg sisse lülitatud. (:
Loodetavasti liiguvad nüüdsest tegemised väheke kiiremini, et hakata varsti kahe ja poole kodu asemel kolme kodu elu elama. Kõigematest Kõigem!
Kui enne oli minu lemmik värv kahtlemata punane, siis peale tänast peaksin hakkama heaga uut värvi otsima. Igaljuhul sellest värvist on mul rohkem, kui kõrini. Lihtsalt sellepärast, et isegi kõige sinisemad riided, kõige roosam nahk ja kõige kaugemad jalanõud olid mul täna täiesti selle värvi valduses. Aga ega me siis ilmaasjata just RedCross'i valinud. Oleksime tahtnud valget, oleks pidanud astuma bändi Whitesnake, oleksime musta eelistanud peaksime kuulama iga päev suures koguses Blackmetalit(teeb ikka piisavalt mustaks küll - vähemalt seest). Eks seesuguseid värvieelistustega kohti, tegevusi ja hobisid ole teisigi, mis annavad sulle kohe nimega kaasa värvi, millega sul terved päevad tegemist tuleb teha. Kaasarvatud muidugi Rist, mis tähendab Risti ja Viletsust ehk suurt oigamist, mängimist ja valetamist. :D
Mis ausast organisatsioonist me räägime, kui vähemalt aastas kümmekond korda me lihtsalt valetame.
*Olen ma jah Pille-Riin, tegelen ma jah juba 15 aastat malega, kuigi ise olen vaevalt malelaudagi näinud.
*Olen ma jah klubist "SahMat", kui ma ei tea, mis see males tähendabki.
*Olen tõesti Narvast, kuigi vene keele oskus on täiesti miinustes.
Tänu sellistele üritustele ma armastangi valetada, tänu sellistele üritustele mulle meeldibki kõigega liialdada ja kõiges tarka mängida. Tõeliselt head, abivalmid ja südamlikud inimesed on ühte kohta kokku kogunenud(enesehinnang tõuseb, tõuseb, tõuseb, põrkaski vastu lage, kukkuski tagasi maha ja voolaski maast läbi)
Tegelikult peaksin ma praeguseks kella ajaks Tartus olema, magama hakkama minema, et homseks kooliks valmistuda, kuid mis te arvate, mis mina teen?
Muidugi istun siin arvutis, täiesti oma Viljandi kodus, pole veel mõtetki magama minekust tulnud ja olen otsustanud peale tänase ka homse endale vabaks võtta. Vahel võin MINA KA seda lubada, teised niikuinii teevad seda päevast-päeva koguaeg.
Aga ma luban, et ei lase ennast käest ära. See on ainult see üks kord homme täiesti põhjuseta. Luban, et enam seda ei juhtu, nüüdsest olen jälle korralik tartu tütarlaps, kes kasutab ära, et talle võimaldadatakse ikka veel õppida ja targaks saada. (:
Seda peaksid tegelikult kõik noored tegema, sest see on nii kuradima tähtis ikka. Ilma selleta pole mitte ükski maailm värviline ega avatud ustega. Olen rahul!
Olen vist praegu kõigega rahul. Maailm on täis värve.
Varsti lähen sätin ennast magama, homme ärkan, millal tahan ja siis sätin ennast Tartu poole. Selle nädala reede veedan koos Bad Orange poistega Tartu Big Ben'is. Kui mitte nendega, siis Siretiga neid vaadates küll. Nagu kohutavalt ootan, nagu kohutavalt kardan või nagu üldse ei ootaks ka. Saa siis aru, mida see paganama Iris on roostetanud seest tühja poldikese sees jälle mõtleb. Sa mõistad? Aga sina? Sina ikka tead?
Vahetpole, vähemalt tema ja mina teame! (:
Armastan teid kõiki palavalt ja saadan mõned suured musid ja kallistused teile kõigile teele. Mõtle, kui ammu pole ma sind näinud või sind. Sind seal pole ei tea, mis iidamast-aadamast kohanud ja sinuga pole rääkinudki. Issand, kuhu see aeg niimoodi kaob, sööb teist keegi seda? Loodetavasti on ka hea ja jääb sulle vähemalt hetkekski kurku kinni, et kõik asjad tehtud saaksin.
Õiged inimesed ei kao isegi siis, kui neid näha pole. Õiged inimesed teavad, et südames vaatan ja tunnen neid ma iga kuradima päev! (LLL)
Ülimalt head lood teie kõigi pihta:
Enya - Orinoco Flow
Bad Orange - Tuli ja Jää
Killuke kulda
Terake teemante
Natuke nalja
Parajalt poseerimist
Veidike vürtse kõige peale
-about me-
Mopstigi!
...kuid ka lilled vahel haisevad.
Mul on juba lihtsalt nii piinlik, et piinlikust enam ei tunnegi.
See on minu paik, minu koht ja tegelikult kirjutan siia siis, kui tundub selleks õige aeg ja õige koht. Mina olen selles kohas kõige olulisem, nii et kelle eest mul ikka pead teki alla peita. :)
Mis te arvate, miks ma üle nii pika aja just täna otsutasin kirjutama tulla?
Mis te arvate, kas Irisel läheb hästi, hästi või veel paremini? Hea küll, veel paremini on ka üks vastuse varjant. ;D
Ei tohiks vist ära sõnuda,(kolm suurt ilaklimpi üle vasaku õla ja jälle läheb elu edasi) aga olen praegu kõigega kuidagi väga rahul. Nojah, on muidugi selliseid pisikesi vigu, aga neid peabki selleks olema, et ma tervet suurt headust enda ümber tajuda suudaksid. See suur headus on mu ümber, mu sees, mu peal, mu all - seda on näha igas minu tükis ja tegemises. Ma ei tea, imelik on seda öelda, aga olen tõeliselt ÕNNELIK!
Esiteks ei saa ma mainimata jätta minu uut kodu-koolilinna - Tartut. Esimene päev oli väga raske, teine oli raske, kolmas keeruline, neljandal ei tundunud enam midagi, viiendal oli vaikselt naljakas ja ülejäänud aja on sittakanti kodune. Teise nädala ei tundnud ma eriti midagi, kuna selleks ei jäänud erilist aega. Ikka ajas üks töö paaniliselt teist taga. Pidin vaatama, kuidas mu toakaaslane mõnusalt ainult ühte kuni kolme tundi koolis kannatas, kui mina vaevlesin kella nelja, viieni koolimajas. Isegi koolielu on ebaõiglane! Kuid juba kolmanda nädala kohta võin hea nädal öelda. Nii harjunud ja kodustunud pole ma vist veel kunagi olnud. Olen rahul nii kooli, kodu kui ka linna valikuga.
Teiseks on olemas inimkonna seas see üks inimene, kes paistab teiste seas palju värvilisemana välja. Kui mu sõbrad on hallimassi sees vikerkaare värvi kirjud, et neid eristada suudaksin ja teaksin värvi järgi, kui oluline keegi on, siis tema on kohe märgatavalt säravam teiste seas. Ta särab, kui teda kaugelt vaadata ning lähemal vaatlusel saab näha, kui soojad ja ilusad värvid tema kesta ilustavad. Ta on pealt nii soojade värvidega kaetud ning seest nii mõnusalt soe ja pehme. Talle oleks nagu sündmisest saati kõike kulbiga täpse koguse antud. Mitte midagi pole puudu, mitte midagi pole üle(kui siis vahel headust). Tema kõrval on see õige paik, millist mitte kusagil mujal ei leidu. See koht on olemas, aga mitte kõigile. Praegu olen mina avastanud selle muinasjutumaa ja loodan, et sealt lahkumine ei tule veel nii pea. Hoian kinni, kui vaja. Ehitan sisse omale TEMA magneti, mis ei lase tal ära kaduda ega kindlalt raadiuselt minu kõrvalt lahkuda. Arvasin koguaeg, et minu punast leierkasti minu sees ei pane keegi kunagi õigesti mängima, aga tema on seda suutnud. Ma ei tea, kuidas ta selle nupu leidis, sest minulgi oli selle leidmisega raskusi, kuid tänaseks on see nupp talle teada ning uskuge või mitte, see on tal koguaeg sisse lülitatud. (:
Loodetavasti liiguvad nüüdsest tegemised väheke kiiremini, et hakata varsti kahe ja poole kodu asemel kolme kodu elu elama. Kõigematest Kõigem!
Kui enne oli minu lemmik värv kahtlemata punane, siis peale tänast peaksin hakkama heaga uut värvi otsima. Igaljuhul sellest värvist on mul rohkem, kui kõrini. Lihtsalt sellepärast, et isegi kõige sinisemad riided, kõige roosam nahk ja kõige kaugemad jalanõud olid mul täna täiesti selle värvi valduses. Aga ega me siis ilmaasjata just RedCross'i valinud. Oleksime tahtnud valget, oleks pidanud astuma bändi Whitesnake, oleksime musta eelistanud peaksime kuulama iga päev suures koguses Blackmetalit(teeb ikka piisavalt mustaks küll - vähemalt seest). Eks seesuguseid värvieelistustega kohti, tegevusi ja hobisid ole teisigi, mis annavad sulle kohe nimega kaasa värvi, millega sul terved päevad tegemist tuleb teha. Kaasarvatud muidugi Rist, mis tähendab Risti ja Viletsust ehk suurt oigamist, mängimist ja valetamist. :D
Mis ausast organisatsioonist me räägime, kui vähemalt aastas kümmekond korda me lihtsalt valetame.
*Olen ma jah Pille-Riin, tegelen ma jah juba 15 aastat malega, kuigi ise olen vaevalt malelaudagi näinud.
*Olen ma jah klubist "SahMat", kui ma ei tea, mis see males tähendabki.
*Olen tõesti Narvast, kuigi vene keele oskus on täiesti miinustes.
Tänu sellistele üritustele ma armastangi valetada, tänu sellistele üritustele mulle meeldibki kõigega liialdada ja kõiges tarka mängida. Tõeliselt head, abivalmid ja südamlikud inimesed on ühte kohta kokku kogunenud(enesehinnang tõuseb, tõuseb, tõuseb, põrkaski vastu lage, kukkuski tagasi maha ja voolaski maast läbi)
Tegelikult peaksin ma praeguseks kella ajaks Tartus olema, magama hakkama minema, et homseks kooliks valmistuda, kuid mis te arvate, mis mina teen?
Muidugi istun siin arvutis, täiesti oma Viljandi kodus, pole veel mõtetki magama minekust tulnud ja olen otsustanud peale tänase ka homse endale vabaks võtta. Vahel võin MINA KA seda lubada, teised niikuinii teevad seda päevast-päeva koguaeg.
Aga ma luban, et ei lase ennast käest ära. See on ainult see üks kord homme täiesti põhjuseta. Luban, et enam seda ei juhtu, nüüdsest olen jälle korralik tartu tütarlaps, kes kasutab ära, et talle võimaldadatakse ikka veel õppida ja targaks saada. (:
Seda peaksid tegelikult kõik noored tegema, sest see on nii kuradima tähtis ikka. Ilma selleta pole mitte ükski maailm värviline ega avatud ustega. Olen rahul!
Olen vist praegu kõigega rahul. Maailm on täis värve.
Varsti lähen sätin ennast magama, homme ärkan, millal tahan ja siis sätin ennast Tartu poole. Selle nädala reede veedan koos Bad Orange poistega Tartu Big Ben'is. Kui mitte nendega, siis Siretiga neid vaadates küll. Nagu kohutavalt ootan, nagu kohutavalt kardan või nagu üldse ei ootaks ka. Saa siis aru, mida see paganama Iris on roostetanud seest tühja poldikese sees jälle mõtleb. Sa mõistad? Aga sina? Sina ikka tead?
Vahetpole, vähemalt tema ja mina teame! (:
Armastan teid kõiki palavalt ja saadan mõned suured musid ja kallistused teile kõigile teele. Mõtle, kui ammu pole ma sind näinud või sind. Sind seal pole ei tea, mis iidamast-aadamast kohanud ja sinuga pole rääkinudki. Issand, kuhu see aeg niimoodi kaob, sööb teist keegi seda? Loodetavasti on ka hea ja jääb sulle vähemalt hetkekski kurku kinni, et kõik asjad tehtud saaksin.
Õiged inimesed ei kao isegi siis, kui neid näha pole. Õiged inimesed teavad, et südames vaatan ja tunnen neid ma iga kuradima päev! (LLL)
Ülimalt head lood teie kõigi pihta:
Enya - Orinoco Flow
Bad Orange - Tuli ja Jää
Killuke kulda
Terake teemante
Natuke nalja
Parajalt poseerimist
Veidike vürtse kõige peale
-about me-
Mopstigi!
posted by Iris @ 10:46 AM
0 comments
