Halenaljakas!


Mida enam päevi või aastaid ma oma elust elan, seda enam hakkan tundma, et Õnn on TÕESTI vaid üks hetk kahe õnnetuse vahel.
Miks ei võiks olla ka minul niimoodi, et kui üks nädalavahetus on supper hea, siis teine oleks näiteks veelgi parem!?
Ei, minul peab ikka olema, et kui üks nädalavahetus on suurepärane, siis järgmine tuleb katastroofiline.
*Neljapäevane R2 LIVE oli ilus, hea, tore, südamlik, rahulik,mõnus, eriline, haruldane jne jne.
*Reedene kuursaal oli selline niisama kuursaali keikka, kus nautisid natuke, suhtlesid natuke, andsid paar head ja paremat üle ning asusid magala poole teele. Mitte midagi erilist ega unustamatut! :/
*Laupäevane pani aga katastroofile enamusliku ja kõige kirkama punkti. Kõik pidi tulema nii ilus ja hea, kuid tuli koletislikult kohutav ja kõik tänu kuradi fucking Kerlile, kes otsis miljon vabandust miks ta tulla ei saanud või millega mind süüdistada tema mitte tulekus. Ma luban, et järgminekord kellegiga kokkuleppides helistan ma sellele inimesele hommikul kell 6 ja ütlen, et olen igaljuhul tulemas. :/
Saime siis sellest üle ja hakkasime vaikselt õnnelikumaks muutuma ehk naersime ribadeks ja naerutasime hulludeks, kuid ikka on valgede lammaste seas üks see erksalt kollane, kes suudab oma värviga kõik närvi ajada. Imelik, et see inimene on oma vanuse kohta nii ebanormaalne, et seda on lausa ebanormaalne vaadata.
Kallis helitehnik, äkki sa suudad teinekord oma näppe, suud, kõrvu ja kõike, kust sul seda negatiivsust välja tuleb kinni hoida, kuna tänu sinule on juba piisavalt SITTA juhtunud!

Igaljuhul olen ma ülimalt tänulik Andresele, kes meid enda juurde võttis ning öömaja pakkus. Me kõik oleme sulle ülimalt tänulikud, kuna sinuta poleks meid praegu olemas, oleksime maantee äärsed kringlilapsed. *Kummardus*
Tänane hommik maantee ääres ei läinud ka rohkem ega vähem kui tund aega ja usute või mitte, kuid see on sellise külmaga ikka sittakanti palju. Eriliselt külmaks läheb olukord siis, kui ärrituda nende totakate autojuhtide peale, kes istuvad soojas autos lühikeste käistega ja lehvitavad meile. Te tõesti mõnitate meid või? Mis teil kõigil meie vastu on? Aru ma ei näe! (:

Ma tänaseks lõpetan selle halenaljaka komöödia kirjutamise ja ootame järgmist hetke, mil ma selle lehekülje leian ning loodetavasti tuleb järgnev jutt jälle POSITIIVNE, sest mulle meeldis positron olla. (negatiivset ma lihtsalt ei kirjuta, kuid ma tean, et seda tuleb kindlasti rohkem, rohkem ja rohkemgi veel.) ;)

Tulvil kiindumust!


See oli üks kõige südamlikemaid päevi, minu pika eluaea juures. Kui ma muidu lapsi eriti ei armasta ning neid muidu suhteliselt hilja omale soetada tahan, siis alati võõraid lapsi vaadates või nähes neid vaeseid ilma vanematate lapsi tuleb mul suur tahtmine nad endale krabada.
Esimene kord Väikemõisas polnud pooltki seda, mis seekord. Võib-olla sellepärast, et lapsed tunnevad su ära ning sinu seal olek teeb neile palju suuremat rõõmu.
Kahju, et sealt kunagi rõõmsana lahkuda ei saa, vähemalt seekord mitte. Omalgi tuleb pisar silma, kui väike tüdruk nutab ja sinust kramplikult kinni hoiab, et sind mitte koju lasta. Südamel hakkab valus, väga-väga valus.
Lihtsalt ühe hetkega, vaadates sulle oma pisikeste ja siirate silmadega otsa võib keegi sinu sisse nii sügavale pugeda, et omalgi hirm peale tuleb.
Väike Liis, ma luban, et tulen sinu juurde tagasi ja kui kõik oma võimu kokku võtan, siis saan sinuga rohkemgi koos olla, kui ainult hetke. (L)

PIDU Saaremaa moodi!


Nagu minu suur pealkiri teile juba ütleb - Siin elus on tõesti KÕIK VÕIMALIK!

See kaks kuud suurt ootamist tasus tõsiselt ära, sest see tugev armastus, mida ma praegu tunnen paneb mind lihtsalt särama. Ainult naeratan ja juba tervelt kolm päeva järjest on hea olla! Kuidas ma seda kõike seletan, kui see kõik oli seletamatu. Ma isegi siiani ei usu, et üks pidu võib niivõrd võimas olla, mis siis veel kirjutamisest saaks.

Ma proovin siis need kõige naljakamad ja värvikamad seigad ette kanda:

Meil juba algas kõik hästi, sest nelja koma viie tunniga viljandist saaremaale jõuda on juba suur saavutus, rääkimata siis hääletamisest.
Igaljuhul olime me jube vara seal ning mitte midagi erilist teha ei olnud. Tuli aga välja, et Saaremaa on samasugune nagu Tallinn - aeg lausa lendab!
Imelikult kombel oli meil koguaeg jube lõbus, naerda ja laulda sai palju(võib-olla isegi liialt).
Kuni suure klubiõhtuni oli asi suhteliselt tühine, kuigi kodune. Sõime, vaatasime telekat, istusime pargis, kus sai kõvasti, valesti ja hästi-hästi kaua lauldud, siis istusime tolgustega, kes otsustasid, et kusagile lambi kohta on toredam minna, kui meiega koos olla. Olge siis sellised, meil ka teid vaja ei läinud, meil oli teietagi tore!
Alates Divast, alates sellest hetkest, kus nad lavale astusid läks kõik ainult ülesmäge. Lood olid küll tavalised ning peale Wild Thingi midagi enneolematut ei olnud, kuid sellegipoolest oli see keikka ülimalt eriline. Võib-olla on asi tingitud selles, kui kaua me neid näinud ei olnud, võib-olla sellest, et Saaremaa on üks ütlemata suur paradiis.
Peale suurt vehkimist, hüppamist, suu kõrvuni naermist, väikseid trikke, silma vaatamisi ja tegemisi võisime puhkamisele otsa vaadata. Võisime minna kohta, mille sarnast keegi kunagi näinud ei ole. Paika, mis sai koheselt kalliks. Vahetpole, kas Saaremaa Viin või Saaremaa hotell, kõik on ühtemoodi Saaremaa ehk PARIM! (:
Mõtlesime, et umbes tund või kaks saame vabalt rahulikult ennast korda teha, telekat vaadata ja puhata, kuid ei läinud mööda vist minutitki, kui meil juba terve prigaad ukse taga seisis. Alguses natukene vaiksemate või siis lärmakate kuid tähtsuselt väiksemate inimestega, kuid umbes poole tunni pärast, täpselt peale õiendamist võisime enda[loe:Heleni(L)] kolmeses toas näha umbes viiteteist inimest. Kummist tuba, koos väga õrnade asjadega, peaks mainima. ;D
Need olid siis viimased hetked, kus me võisime oma tuba täiesti puhtana näha. Hommikuks see kahjuks selle alguse toaga sarnane ei olnud. Pooled asjad puudu, pooled ajad teistmoodi, pooled asjad rikutud - seda saabki nimetada PEOKS.
Naljakamad hetked: Jaagupi iga tunnised(vahepeal minutilised) ilu hetked minu rohelise harjaga: "Mul on soeng jälle jube sassis!" / väiksed lasteaia mängud suurte meeste vahel(plaks ja parem käsi, plaks ja vasak käsi...) / aju masaas / peale mida mees enam absoluutselt ei kontrolli ja jagab tiigrile lakse / Tiigri pidevased nutmised ja kukkumised - õhtu nael oli muidugi Tiigri kappi kukkumine, millesugust vaatepilti ei unusta ma vist mitte iial / meeste naermine niimoodi, et pisarad jooksevad / Miku ärritumine, kuna ta pole kõiki maailma naudinguid veel kogenud / tiigri jope sobib meestele või vähemalt ühele Jassile siin maailmas üli hästi / jassi ja pisikese maadlus, mis lennutas seina pealt kildudeks pealtnäha tühise maali / Elmari kohatused: "Mikk, kas tõesti on Jaagup sinust tugevam?" Kõige masendavam hetk, kus kõik nutvad ja kaklevad "Paneme nüüd pidu edasi!" / Roll: "Mikk seisab muidu ilusti õlad koos, kuid kui ta on täis, siis tal on oks ikka maksimaalselt laiali." ja üleüldse kõik need näod, teod ja ütlused, mis kohe meelde ei tule, kuid kohapeal tervikuks kokkku meeletu nähtuse kokku panid.

Nüüd peaks rääkima sellest negatiivsemast, kuid SIISKI naljakatest tagajärgedest:
Meie toaseinal oleval maailil ei ole enam klaasi, see on nüüd kahe käterätikuga hotellist natuke eemal olevas prügikastis / ehk siis kahe käterätiku võrra on hotell vaesem / kapis sees olevad sahtlid on suhteliselt vaevaliselt kapsi küljes kinni, nii et raskeid asju poleks mõtet peale panna / seinad on ära kriibitud, kuna kaks meest ei suutnud kahte jalga maapeal hoida, neil pidi üks tingimata vastu seina olema / vaibad ja voodid on täis viskit, kuna see oli meil nagu joogialus, mille kohal jooke valati / terve rõdu alune on suitsukonisid täis, nii et loodetvasti tuleb lumi uuesti peale, et keegi seda ei avastaks / meie tuppa jäi kolm suurt koti täis tühju alkoholi pudeleid + mõned täis õllepurgid öökapi peal. - ma loodan, et see on piisav põhjus miks te ei tahaks juba ööbima minna Saaremaa hotellis olevasse tuppa 209. ;D

Nüüdsest me teame, et tavaliselt tavaliste inimestega koos istudes ja juues võrdub see sõnaga jooming, tavaliste inimestega natuke aktiivsemalt juues võrdub see sõnaga läbu, kuid selle seltskonnaga koos juues võrdub see suurtetähtedega sõnaga PIDU!

Kui ma enne armastasin teid 1000 korda, nüüd kaks kuud umbes 50 korda, siis nüüd võite need summad omavahel liita ja korrutada juurde 101 ning saate summa, kui palju ma neid nüüd armastan. Ja kõiki neid inimesi, kes on mulle veel tähtsad, sest nende 8'ga oleks see olnud PIdu, kuid teiega oli see PIDU! (neid TEID kalleid oli mul seal 5 ja üks oli kunagine kullake ehk kokku 5,5 kallist inimest lisanud sellele teisele 8'le armsale seltskonnale. Kokku tuli perfekte 13,5! ;D)

Nüüdseks on juba magatud, kuna Messu kodu on hea soe ja kodune koht. 3 aasta tasuta sõitmisedki on kätte saadud ja nüüd võib oma elu tavaliselt jälle edasi elada. Kuni järgmise nädalavahetuseni! Kõige suuremad suudlused TEILE ja kõige magusamad kallistused TEILE! Ise jagate, kes mida saab, ärge ainule kaklema minge, sest tüdrukud on nõrgemad & ikkagi minu kõige musimad! ;D

Armastust maailmale. (L)

Nädalavahetuse konkreetne lemmik: Girls Aloud - I Think We're Alone Now